Esimene sissekanne

Teisipäeval, 12. juulil 2022 alustavad Leesikad reisi Baskimaa poole. Meid ootab ees Gauargi tantsufestival lastele ja noortele Espelette’i linnas. Enne festivali põikame läbi Toulouse’i linnast, et kohaneda prantsuse eluga. Siia lehele hakkame loodetavasti iga päeva oma seiklustest ülevaadet kirjutama, et huvilised meie reisil silma peal saaksid hoida.


KES ON LEESIKAD?

Leesikad on Tallinna Prantsuse Lütseumi tantsuansambel. 2005. aastal kooli juures tegutsevast folkloorirühmast on nüüdseks saanud 180-liikmeline laste ja noorte tantsuansambel, mis ühendab suuri ja väikseid lütseumlasi. Tantsijaid jagub 1. klassist vilistlasteni välja ja 2012. aastast tegutseb ka Leesikate pillirühm. Leesikad tantsivad nii elava muusika saatel pärimuslikke tantse kui ka uut, rahvamuusikatöötlustele loodud koreograafiat. Ansambli looja ja kunstiline juht on Kristiina Siig, lisaks õpetavad tantsijaid Hedvig Haarde ja Karel Vähi, pillirühma juhendab Katariina Nelli Tiisler.


Leesikad Eesti Vabaõhumuuseumis 2019. aastal

KUHU ME LÄHEME?

Gauargi tantsufestival lastele ja noortele toimub sel aastal 25. korda. Festival toimub Espelette’i linnakeses Prantsusmaa edelaosas, kiviviske kaugusel Hispaania piirist ja Atlandi ookeanist. Festivali eesmärk on lisaks erinevate kultuuride tutvustamisele ühendada noori inimesi, luua uusi sõprussidemeid ja tutvustada baski kultuuri. Sel aastal osalevad lisaks meile festivalil ka sakslased, slovakid ja kohalikud rühmad. Festivali aitab korraldada rahvusvahelise folkloorifestivalide ja rahvakunsti organisatsioonide nõukogu CIOFF®.

Enne Espelette’i sõitmist tutvume paar päeva Toulouse’i linnaga. Toulouse on suuruselt 4. linn Prantsusmaal. Loodame harjuda prantsuse keele ja kultuuriga, et festivalil juba soravalt hakkama saada. Espelette’is majutume kahe ja kolme kaupa peredes, Toulouse’is saame veel kogu rühmaga koos olla.




KES SÕIDAVAD?

Lõviosa Baskimaa trupist moodustab 8. klassi segarühm: Anni, Heti, Katerina, Laura-Marii, Margaret, Mari, Marie, Albert, Hugo, Jan, Roger, Simon, Villem, Iiob ja Jonatan. Lisaks sõidavad 7. klassi rühmast Elina, Frida, Hans ja Oliver ning C2 rühmast Emilia. Pillirühm võtab reisi ette täiskoosseisus: Eva-Liisa, Helena, Katariina Nelli, Liis, Liisa ja Sten Markus. Täiskasvanutest on reisil kaasas õpetajad Kristiina ja Hedvig ning rahvarõivahaldur Tuuli. Kokku 29 reisiseiklejat. Blogisse püüame kordamööda kõik kirjutada, et igaüks saaks oma muljeid jagada. Esimese postituse tegi Hedvig, aga edaspidi kirjutab see, kel päevast kõige eredamad muljed on.






Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Viies päev vol2: mägi ja järv

Kujutis
  Laupäev algas nagu ikka hea hommikusöögiga (krõbinad piimaga, banaan ja oli veel häid asju mida pere pakkus). Söök söödud, oli aeg rääkida päeva plaanidest. Plaan oli minna pärast hommikust esinemist oleval vabalajal mäkke matkama ja pärast matka otse ujuma. Niisiis lõppes meie väsitav ja vägagi palav esinemine. Ja oli aeg minna koju, et matka asjad valmis panna. Asjad valmis pandud, istusime autosse ja alustasime sõitu mäe poole. Umbes 15 minutit sõitu olime kusagil mäel kellegi maja ees kus astusime autost maha ja ootasime kuni pereema ja peretütar autod ära pargivad. Ootamisaeg oli täpselt perfektne, jõudsime päiksekreemi peale määrida ja matkaks valmistuda. Lõpuks hakkasime mäe tipu poole sammuma. Alguses tundus kõndimine tippu veidi raske. Pärast 10 minutit olime soojusega kenasti harjunud. Matkarada ei olnud kõige mugavam, tee oli kivine ja kivid liikusid, mis tegi üles mineku veel raskemaks ja ohtlikumaks. Olime umbes 20 minutit kõndinud ja nägime hobuseid ja lehmasid kes mäe
Lisateave

Seitsmes ja viimane päev: kojusõit

Kujutis
  Hommikul ärkasin kell 8 ning jõudsin järeldusele, et see on vist esimene kord, kus ma päriselt perenaise koputust uksele kuulnud olen (kõik muud korrad olen ma tõusnud selle peale, et Marie kordab lakkamatult mu nime, kuniks ma sügavast unekoomast lõpuks tõusta suvatsen). Sõime hommikust (helbed piimaga ning baguette'i-viilud Nutellaga), panime end valmis ja pakkisime viimase hetkeni.   Viimane grupipilt Festivalipaigast sõitsime taaskord neli tundi Toulouse'i, ent seekord polnud meile ette nähtud pikemat poe- või einestamispausi. Erinevalt ligi nädalatagusest Toulouse'ist Espelette'i sõidust ei olnud keegi eriti suhtlemistujus, Among Us'i mängimise asemel otsustas suur osa leesikaid hoopis tukastada. See oli igati mõistetav, ka minul oli sotsiaalne patarei tühi. Toulouse Blagnac'i lennujaama jõudes hakkas aga täielik hullumaja. Ma suutsin pikali ajada oma lahtise veepudeli ja pagasi, tegin kogemata oma kostüümikoti luku katki ja tagatipuks ei läbinud mu käsip
Lisateave

Viies päev vol3: BalFolk ehk prantslaste tantsuklubi

Meie reisi kuuenda ja festivali neljanda päeva õhtut sisustas bal folk, ehk prantslaste tantsuklubi. Olemuselt nagu tantsuklubi ikka - kui oskad, lähed tantsid kohe, kui ei oska, vaatad esmalt kõrvalt ja õpid. Suurimaks erinevuseks Eestis toimunud sarnaste üritustega oli ilmselt suurem rõhk õpetamisel, sest kui näiteks sabatantsul olid õpitoad, kus kindla rahva tantsud selgeks saadi ning tantsuklubi, kus neid hiljem tantsida sai kaks erinevat üritust, siis siin olid need kaks ühendatud ning korraga suudeti õpetada, õppida ning tantsida. Näiteks meie tantsude õpetamine nägi välja selline: esimesena tantsisime aleksandra valssi. Kolm leesikate paari olid keskel ja näitasid ette, ülejäänud leidsid omale väljast paarilised, kellele tantsu õoetada. Teiseks õpetasime oige ja vasembat. Kes tantsu teab ilmselt aimab, et segadust oli seal omajagu ning läks kaua enne kui saime seda katkestusteta tantsida. See on miski, millega eesti tantsuklubides vähe kokku puutub, et tantsu konkreetselt osa-os
Lisateave