Kolmas päev: saabumine Espelette'i

 Lauluga ookeani äärde

Päev hakkas nagu tavaliselt hommikusöögiga. Olles söönud oli aeg pakkida riided, koristada ja vaadata üle, et midagi maha ei jääks. Allkorrusel pidid kõik kohal olema kell 10:45. Umbes kella 10:40 paiku mõtlesime me minna lifti juurde, et jõuda alla õigeks kellaajaks. Noh, tundub ju normaalne ja kiire minna liftiga alla kuuendalt korruselt esimesele vähem kui 1 minutiga. Seda arvasime ka meie. Kuid kahjuks nii ei läinud. Ega me ju ainukesed polnud, kes soovisid üla korruselt alla saada. Nii tekkis ummikud ja ootamised. Tuuli, kes oli samuti alla soovinud saada luges meile kõigile sõnad peale, et tuleb mõelda läbi ajakava ning arvestada teistega. Mitte ainult meile lastele, vaid ka õpetajatele ning endale. Väga õige jutt!

Koridoritäis leesikaid liftijärjekorras

Sellele järgnes 4h sõit Espelette' i, mille sees oli ka piknik. Enne ning pikniku ajal oli kõigil energiat. Aga peale pikniku olid suht paljud mõne minuti või tunniga pikutama või isegi magama täiesti jäänud.


Bussisõidul saatsid meid Püreneed. Pärast piknikku olid kõik palavusest nii löödud, et tukkusid või lausa magasid. Pildid teevad Tuuli ja Hetu stiilinäidet.

Sõidu tunnid olid mööda läinud ning me olime Espeletti jõudnud. Võtsime kohvrid, saime kaelakaardid, kus olid meie nimed peal. Istusime maha lauda kus meile pakuti kooki. Ning mõnekümne minuti pärast olidki meie pere kohale jõudnud. Meie peres on kaks väikest last. Üks on väga aktiivne 6 aastane poiss, kelle nimi on Xantxo Ning tema õde Inaia, kes on 11 aastane. Alguses ei julgenud nad väga sõnagi öelda, aga peale meie tutvustamist ning arusaamist, et me ikka prantsuse keeles oskame midagi rääkida, hakkas meil omavahel jutt puhuma. Võtsime kohvrid ja kotid ning läksime autosse, et sõita kõrvalkülla. Xantxo oli nii elevil ja energiline, et hakkas meie "raadioks" autos. Ta laulis erinevaid prantsuse ja baski laule ning isegi Freddy Mercury laulu " Bohemian rhapsody". Ausalt öeldes 6-aastase poisi kohta oskas ta väga ilmekalt ja kõlavalt laulda! Panime asjad maha, sättisime ennast sisse ning mõne tunni pärast olime me juba Biarritzis rannas. Vesi oli meile eestlastele soe ja vägagi soolane. Lained olid suured ning vahel võis ka suurem laine sul üle pea käia. Lõbutseda ja ujuda sai. Sulistamine ja hullamine lõppes mõnusa ja rahuliku piknikuga murul. Kui päike loojus ning ilm hakkas tasapisi jahedamaks muutuma tõmbasime kompsud kokku ja sättisime kodu poole. Xantxo oli väsinud ning tema enam meile laulda ei jõudnud, niisiis kuulasime me erinevaid prantsuskeelseid ja baskikeelseid laule niikaua kuni me koju jõudsime. Võtsime väikse jäätise ampsu, soovisime headööd ning läksime magama. Sellega lõppes meie sündmusterikas päev :)

-Elina ja Frida


Kõik on oma peredega rahul

Algas kolmas päev, head aega Toulouse! Hommikusöögilauas tervitasid meid taaskordselt väikesed pannkoogid, erinevad saiad, nutella ning mahlad. Kõhud täis, pakkisime kotid ning astusime bussi, mis alustas oma nelja tunnist teekonda Espelette’i.

Pärast ühetunnist sõitu, tegime peatuse, kus festivali korraldajad pakkusid võileiba, vett, keedetud muna, krõpsupakke ning õunapüreed. Pärast söögipausi jätkasime teekonda. Teekonna lõpusirgel, imetlesid kõik imeilusaid vaateid, mille moodustasid suured rohuplatsid, kõrged mäed ja valgete seinte, oranžide katustega suured majad. Paljud juba arutasid, millistesse peredesse nad satuvad. Jõudsime festivali keskusesse, kus istusime suurde pikka lauda ning nägime ka kaasrühmi. Meile pakuti šokolaadi- ja porgandikeeksi. Kärbsed lendasid ning herilasi püüti  topside sisse. Tuju tõstmiseks, mängiti rütmilisi plaksumänge koos topsidega. Ükshaaval hakkasid pered meile järgi tulema. Hõigati paari nimi ning saadeti oma pere juurde. Mina sattusin oma kaaslase ning veel kahe paariga korraga samasse perre. Meie pere koosnes pereisast ja pereemast ning vanemast tütrest.

Keeksipaus, millele järgnes suur elevus peredesse jagunemise pärast

Esimese asjana, läksid enamus pered ujuma või sööma ning tutvuti perega. Meie külastasime ujumiskohta nimega “Lac de Saint-Pée-sur-Nivelle”. Hiljem pakuti meile porgandisalatit, pasteeti, nuudleid, igasuguseid kastmeid ning maasikaid, banaaen ja jäätist. Kõik jagasid messengeri grupis oma esimesi pilte ja emotsioone. Kõik on oma peredega rahul. Peale sööki oli võimalus minna vaatama kontserti, kus esines baski rahvatantsurühm. Tantsijad olid naised, kes esitasid meile mitut erinevat tantsu ja erinevaid rõivaid. Tantsukirjeldustest ei saanud väga keegi aru, sest raske on aru saada kiirest prantsuse keelest. Konstert lõppenud, suunduti koju, või jäädi festivali keskusesse õhtut nautima. Järgneval päeval toimub festivali avamine ning saame lõpuks rahvariided selga panna ja oma tantsuoskusi näidata.

Baski tantsude kontsert. Tõe huvides oli üks poiss ka

-Hugo


Õpetajatele polnud peresid ette nähtud ja meie ööbime koos saksa ja slovaki juhendajate-saatjatega eraldi majas linnast väljas. Vaade on fantastiline, tuba pigem väike, tekke vähem kui kolm. See eest on toas kraanikauss ja bidee. Viimast kasutab Hedvig ruumipuudusel kapina :) 

Meie giidid on noored ja tundub, et mitte väga kogenud, aga loomulikult abivalmid ja hakkajad. Sakslastega vesteldes tuvastasime kolm festivali, kus on mõlemad rühmad käinud (Yilani festival Taiwanis, Summerfest Ungaris ja Folkloriada Mehhikos). Juhendajatega on sõprussuhted loodud, nüüd on noorte kord töötada ka rohujuure tasandil...

Rõõmu pakkus, et õhtuse baski tantsude kontserdi kohta oli kõigil lastel midagi öelda ja arvata. Vaadati huviga isegi siis, kui leiti, et eesti tantsud meeldivad rohkem. Ootame põnevusega homset - esimest festivalipäeva!

-Kristiina


Aastad lähevad, aga ajaviiteks sukapaela punumine bussis jääb...

Peredesse jagunemine. Pildil olev pere tõmbas pika kõrre ja sattus perre, kus räägitakse igapäevaselt baski keeles. Loomulikult saadakse ka riigikeele ehk prantsuse keelega hakkama.

Hedvigu riidekapp ehk bidee. Ruumipuudus on tuntav.

Täiskasvanute õhtusöögilaud. Pildil on eelroog (maitses imeliselt), pearoaks pakuti pasta bologneset. Sarnaseid õhtusööke nägime ka laste piltidelt.

Vaated on hingematvad. Rõõmustav oli näha, et koju saabudes tegid peaaegu kõik oma koduvaatest pildi, et reisikaaslaseid kadedaks ajada! See ei õnnestunud, sest kõikjal on ilus :)








Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Esimene reisipäev

Teine päev: läbimärjalt ja tegevusrohkelt!