Neljas päev: tulekul!

Kuna neljanda reisipäeva, mis oli ühtlasi esimene ametlik ja väga tihe festivalipäev, lõpetasime alles uue päeva esimesel tunnil (lavale saime esinema 23:34 ja maha 23:55), ei ole praegu kokkuvõtlikku blogipostitust keegi kirjutada jõudnud. Loodame, et homne on meie vastu leebem ja jõuame siis sellega tegeleda. Seniks nautige lühikatkeid meie esimestest rongkäikudest ja esinemistest meie Instagrami storydest (nähtaval ka Facebook storydes)!

Õpetajad kell 00:38 kivi peal autot ootamas, et ööblasse sõita. Lapsed on juba kõik koju sõitnud!



Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Viies päev vol2: mägi ja järv

Kujutis
  Laupäev algas nagu ikka hea hommikusöögiga (krõbinad piimaga, banaan ja oli veel häid asju mida pere pakkus). Söök söödud, oli aeg rääkida päeva plaanidest. Plaan oli minna pärast hommikust esinemist oleval vabalajal mäkke matkama ja pärast matka otse ujuma. Niisiis lõppes meie väsitav ja vägagi palav esinemine. Ja oli aeg minna koju, et matka asjad valmis panna. Asjad valmis pandud, istusime autosse ja alustasime sõitu mäe poole. Umbes 15 minutit sõitu olime kusagil mäel kellegi maja ees kus astusime autost maha ja ootasime kuni pereema ja peretütar autod ära pargivad. Ootamisaeg oli täpselt perfektne, jõudsime päiksekreemi peale määrida ja matkaks valmistuda. Lõpuks hakkasime mäe tipu poole sammuma. Alguses tundus kõndimine tippu veidi raske. Pärast 10 minutit olime soojusega kenasti harjunud. Matkarada ei olnud kõige mugavam, tee oli kivine ja kivid liikusid, mis tegi üles mineku veel raskemaks ja ohtlikumaks. Olime umbes 20 minutit kõndinud ja nägime hobuseid ja lehmasid kes mäe
Lisateave

Seitsmes ja viimane päev: kojusõit

Kujutis
  Hommikul ärkasin kell 8 ning jõudsin järeldusele, et see on vist esimene kord, kus ma päriselt perenaise koputust uksele kuulnud olen (kõik muud korrad olen ma tõusnud selle peale, et Marie kordab lakkamatult mu nime, kuniks ma sügavast unekoomast lõpuks tõusta suvatsen). Sõime hommikust (helbed piimaga ning baguette'i-viilud Nutellaga), panime end valmis ja pakkisime viimase hetkeni.   Viimane grupipilt Festivalipaigast sõitsime taaskord neli tundi Toulouse'i, ent seekord polnud meile ette nähtud pikemat poe- või einestamispausi. Erinevalt ligi nädalatagusest Toulouse'ist Espelette'i sõidust ei olnud keegi eriti suhtlemistujus, Among Us'i mängimise asemel otsustas suur osa leesikaid hoopis tukastada. See oli igati mõistetav, ka minul oli sotsiaalne patarei tühi. Toulouse Blagnac'i lennujaama jõudes hakkas aga täielik hullumaja. Ma suutsin pikali ajada oma lahtise veepudeli ja pagasi, tegin kogemata oma kostüümikoti luku katki ja tagatipuks ei läbinud mu käsip
Lisateave

Viies päev vol3: BalFolk ehk prantslaste tantsuklubi

Meie reisi kuuenda ja festivali neljanda päeva õhtut sisustas bal folk, ehk prantslaste tantsuklubi. Olemuselt nagu tantsuklubi ikka - kui oskad, lähed tantsid kohe, kui ei oska, vaatad esmalt kõrvalt ja õpid. Suurimaks erinevuseks Eestis toimunud sarnaste üritustega oli ilmselt suurem rõhk õpetamisel, sest kui näiteks sabatantsul olid õpitoad, kus kindla rahva tantsud selgeks saadi ning tantsuklubi, kus neid hiljem tantsida sai kaks erinevat üritust, siis siin olid need kaks ühendatud ning korraga suudeti õpetada, õppida ning tantsida. Näiteks meie tantsude õpetamine nägi välja selline: esimesena tantsisime aleksandra valssi. Kolm leesikate paari olid keskel ja näitasid ette, ülejäänud leidsid omale väljast paarilised, kellele tantsu õoetada. Teiseks õpetasime oige ja vasembat. Kes tantsu teab ilmselt aimab, et segadust oli seal omajagu ning läks kaua enne kui saime seda katkestusteta tantsida. See on miski, millega eesti tantsuklubides vähe kokku puutub, et tantsu konkreetselt osa-os
Lisateave