Viies päev vol1: pered ja kärbsed
Veel enne kui saame asuda uue päeva tegemisi kajastama, tuleb korra tagasi põigata eelmisse õhtusse. Seni on meil vedanud ja keset esinemist pole ükski tantsija otsi andnud. See-eest minu kalli paarilise ehk väikse punase karmoškaga nii hästi ei läinud. Ei hakka teid nüüd mehaanikaspetsiifiliste üksikasjadega koormama, kuid lühidalt öeldes läks ta katki keset Kadrelit ja enne Eesti spetsialisti abita me seda korda ei saa. Nüüd lisandub rahvarõiva, paariliste ja tantsugruppide logistikale ka pillide jaotamise korraldus, aga pole hullu, saame hakkame ja suur probleem see pole! Lõpuks saame hakata rääkima tänasest päevast.
Hommikul ärgates andis eilne hiline öö eriti tunda ning vaevaliselt vedasime end hommikusöögilauda. Meie koos Mari ja Hetiga elame ühe toreda vanapaari juures, kes kusjuures mõlemad on suurepärased kokad ja kondiitrid. Seejärel sõitsime Espelette'i, et rahvarõivad selga panna (kahjuks polnud need umbses garderoobis ööga veel päris ära kuivanud). Täna pidi meil olema küll pikem u 30-minutine esinemine, kuid korraldajad otsustasid esinejaid kuumast ilmast säästa, palavuse tõttu langenuid on olnud nii meil, sakslastel kui slovakkidel. Selle asemel tegime jälle lühemaid esinemissutse linnatänavatel ja liikusime rongkäiguna.
Lõunal tulid pered meile taas järgi ja viisid koju sööma. Nagu öeldud, on meil söögiga väga vedanud, laud oli lookas erinevate hõrgutiste all, minu lemmik on selline huvitav tikukombo nagu kuivatatud ploom, mis on keeratud praetud peekonisse. Ja magustoiduks isetehtud makroonid! Vahemere-äärsetele aladele kohaselt pidasime pärast lõunasööki pika siesta ehk mina ja Liisa lihtsalt lamasime ja magasime 2 tundi, sest kõige muu jaoks on ilmselgelt liiga palav.
Pärast pikka lebotamist sõitsime tagasi Espelette'i, et taaskord (üllatus, üllatus!) eelmisest esinemisest niisked rahvarõivad selga tõmmata. Kordasime hommikust rongkäiku ja esinemisi mööda maaliliste vaadetega linnakest. Pärast seda sõime õhtust ja valmistusime BalFolgiks (rühmade ühine tantsuklubi). Üritusel õppisime teiste rühmade tantse ning soojendasime nende tantsijatega suhteid. Mulle meeldis enim üks baskide tants, kus sai jalgadega vehkida ja puusi nõksutada.
Tantsuõhtu märksõnaks on ilusad inimesed (loe: see üks slovaki viiuldaja), kellega kõik tüdrukud tantsida ihkasid. Menukale õhtule pani ilusa punkti ühine macarena tantsimine.
Saabusime koju lootuses pikast päevast puhata, kuid ka täna nagu igal õhtul jätkub meie võitlus seitsme ülbe kärbsega (Andrus, Tõnu, Mati, Elmar, Columbus Crisosthomus (vaagub hinge), Jaan ja Juliette), kes on meie magamistoa vallutanud.
-Kati ja Liisa
Kommentaarid
Postita kommentaar