PILDID

 Siia postitame reisi eredamaid hetki piltidena. Jälgi meid ka instagramis ja facebookis!





Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kokkuvõtete päev: Espelette'ist, külalisrühmadest ja muljetest

Kujutis
  Pipralinn Espelette Espelette, kus toimus meie festival, on väike ilus linnake (ca 2000 elanikku) Lõuna-Prantsusmaal. Linna eripäraks on nende piprakasvandused ja kui nad tahavad odavat bensiini, siis nad lähevad Hispaaniasse (piirini on vaid 10 km). Kõik festivaliga seotud paigad olid linna keskel ühes kohas koos – festivaliks oli turuplatsile üles seatud suur lava ninga riietumiseks ja rõivaste hoidmiseks kasutasime kohe kõrvalasuva kultuurimaja saali. Esinemisi toimus ka linnatänavatel. Ühel päeval sõitsime esinema ka naaberlinna Cambo-les-Bains’i. Söögiga meil samuti täiega vedas, sest söökla asus sealsamas turuplatsi katusealuses, lihtsalt söögi saamine oli see, mis võttis kauem aega. Riietevahetus tuli alati ära teha kiiresti ja mitte hingates, sest kultuurimajas oli umbne ja sinna ei tulnud õuest eriti õhku. Õhtused ühistegevused teiste rühmadega toimusid ülespandud telgis, milles töötas ka baar, mida meie pereema kasutas. Kuna elasime peredes, siis kodutee oli meil kõigil...
Lisateave

Kuues päev: ookean, mäed ja ühistantsimised

Kujutis
Ookean ja Edasilükkamised *Oliveri Eessõna* Meie peres on mees ja naine. Naise nimi on Josy ja mehe nimi Philippe. Neil samuti kaks last: poiss ja tüdruk. Poiss - 14 ja tüdruk - 16. Neid me kahjuks ei näinud, sest nad olid reisil. Poiss tegeleb korvpalli ja kitarri mängimisega ja tüdruk mängib klaverit.  Josy ja Philippe olid väga armsad ja alati aitasid meid kui abi oli vaja. Jääme neid kindlasti igatsema. *** Täna hommikul ärkasime me kell kaheksa. Hommikul saime me süüa oma tavalist: Keedemuna (Minul 6 minutit, Oliveril 10), croissanti, šokolaadi mousse'i/jogurtit, ja muid saiu. Pärast seda tõmbasime endale päevasemad riided selga, ja sattusime sõitma ookeani poole. Rand asus Bayonne'i linna lähedases Angletis, nimi oli Les Cavaliers. Randa sõit mõõdus vaikselt. Raadio ei mänginud, minul olid kõrvaklapid peas, ja Oliver oli ise ka rahulik.  Randa jõudes oli meile kohe kõrva sattunud eesti keel, ja me kohe panime tähele kuidas Tuuli, Hetu, Krissu, Jan, Sten, ja Jonatan olid ...
Lisateave

Seitsmes ja viimane päev: kojusõit

Kujutis
  Hommikul ärkasin kell 8 ning jõudsin järeldusele, et see on vist esimene kord, kus ma päriselt perenaise koputust uksele kuulnud olen (kõik muud korrad olen ma tõusnud selle peale, et Marie kordab lakkamatult mu nime, kuniks ma sügavast unekoomast lõpuks tõusta suvatsen). Sõime hommikust (helbed piimaga ning baguette'i-viilud Nutellaga), panime end valmis ja pakkisime viimase hetkeni.   Viimane grupipilt Festivalipaigast sõitsime taaskord neli tundi Toulouse'i, ent seekord polnud meile ette nähtud pikemat poe- või einestamispausi. Erinevalt ligi nädalatagusest Toulouse'ist Espelette'i sõidust ei olnud keegi eriti suhtlemistujus, Among Us'i mängimise asemel otsustas suur osa leesikaid hoopis tukastada. See oli igati mõistetav, ka minul oli sotsiaalne patarei tühi. Toulouse Blagnac'i lennujaama jõudes hakkas aga täielik hullumaja. Ma suutsin pikali ajada oma lahtise veepudeli ja pagasi, tegin kogemata oma kostüümikoti luku katki ja tagatipuks ei läbinud mu käsip...
Lisateave