Postitused

Kokkuvõtete päev: Espelette'ist, külalisrühmadest ja muljetest

Kujutis
  Pipralinn Espelette Espelette, kus toimus meie festival, on väike ilus linnake (ca 2000 elanikku) Lõuna-Prantsusmaal. Linna eripäraks on nende piprakasvandused ja kui nad tahavad odavat bensiini, siis nad lähevad Hispaaniasse (piirini on vaid 10 km). Kõik festivaliga seotud paigad olid linna keskel ühes kohas koos – festivaliks oli turuplatsile üles seatud suur lava ninga riietumiseks ja rõivaste hoidmiseks kasutasime kohe kõrvalasuva kultuurimaja saali. Esinemisi toimus ka linnatänavatel. Ühel päeval sõitsime esinema ka naaberlinna Cambo-les-Bains’i. Söögiga meil samuti täiega vedas, sest söökla asus sealsamas turuplatsi katusealuses, lihtsalt söögi saamine oli see, mis võttis kauem aega. Riietevahetus tuli alati ära teha kiiresti ja mitte hingates, sest kultuurimajas oli umbne ja sinna ei tulnud õuest eriti õhku. Õhtused ühistegevused teiste rühmadega toimusid ülespandud telgis, milles töötas ka baar, mida meie pereema kasutas. Kuna elasime peredes, siis kodutee oli meil kõigil eri

Seitsmes ja viimane päev: kojusõit

Kujutis
  Hommikul ärkasin kell 8 ning jõudsin järeldusele, et see on vist esimene kord, kus ma päriselt perenaise koputust uksele kuulnud olen (kõik muud korrad olen ma tõusnud selle peale, et Marie kordab lakkamatult mu nime, kuniks ma sügavast unekoomast lõpuks tõusta suvatsen). Sõime hommikust (helbed piimaga ning baguette'i-viilud Nutellaga), panime end valmis ja pakkisime viimase hetkeni.   Viimane grupipilt Festivalipaigast sõitsime taaskord neli tundi Toulouse'i, ent seekord polnud meile ette nähtud pikemat poe- või einestamispausi. Erinevalt ligi nädalatagusest Toulouse'ist Espelette'i sõidust ei olnud keegi eriti suhtlemistujus, Among Us'i mängimise asemel otsustas suur osa leesikaid hoopis tukastada. See oli igati mõistetav, ka minul oli sotsiaalne patarei tühi. Toulouse Blagnac'i lennujaama jõudes hakkas aga täielik hullumaja. Ma suutsin pikali ajada oma lahtise veepudeli ja pagasi, tegin kogemata oma kostüümikoti luku katki ja tagatipuks ei läbinud mu käsip

Kuues päev: ookean, mäed ja ühistantsimised

Kujutis
Ookean ja Edasilükkamised *Oliveri Eessõna* Meie peres on mees ja naine. Naise nimi on Josy ja mehe nimi Philippe. Neil samuti kaks last: poiss ja tüdruk. Poiss - 14 ja tüdruk - 16. Neid me kahjuks ei näinud, sest nad olid reisil. Poiss tegeleb korvpalli ja kitarri mängimisega ja tüdruk mängib klaverit.  Josy ja Philippe olid väga armsad ja alati aitasid meid kui abi oli vaja. Jääme neid kindlasti igatsema. *** Täna hommikul ärkasime me kell kaheksa. Hommikul saime me süüa oma tavalist: Keedemuna (Minul 6 minutit, Oliveril 10), croissanti, šokolaadi mousse'i/jogurtit, ja muid saiu. Pärast seda tõmbasime endale päevasemad riided selga, ja sattusime sõitma ookeani poole. Rand asus Bayonne'i linna lähedases Angletis, nimi oli Les Cavaliers. Randa sõit mõõdus vaikselt. Raadio ei mänginud, minul olid kõrvaklapid peas, ja Oliver oli ise ka rahulik.  Randa jõudes oli meile kohe kõrva sattunud eesti keel, ja me kohe panime tähele kuidas Tuuli, Hetu, Krissu, Jan, Sten, ja Jonatan olid v

Viies päev vol3: BalFolk ehk prantslaste tantsuklubi

Meie reisi kuuenda ja festivali neljanda päeva õhtut sisustas bal folk, ehk prantslaste tantsuklubi. Olemuselt nagu tantsuklubi ikka - kui oskad, lähed tantsid kohe, kui ei oska, vaatad esmalt kõrvalt ja õpid. Suurimaks erinevuseks Eestis toimunud sarnaste üritustega oli ilmselt suurem rõhk õpetamisel, sest kui näiteks sabatantsul olid õpitoad, kus kindla rahva tantsud selgeks saadi ning tantsuklubi, kus neid hiljem tantsida sai kaks erinevat üritust, siis siin olid need kaks ühendatud ning korraga suudeti õpetada, õppida ning tantsida. Näiteks meie tantsude õpetamine nägi välja selline: esimesena tantsisime aleksandra valssi. Kolm leesikate paari olid keskel ja näitasid ette, ülejäänud leidsid omale väljast paarilised, kellele tantsu õoetada. Teiseks õpetasime oige ja vasembat. Kes tantsu teab ilmselt aimab, et segadust oli seal omajagu ning läks kaua enne kui saime seda katkestusteta tantsida. See on miski, millega eesti tantsuklubides vähe kokku puutub, et tantsu konkreetselt osa-os

Viies päev vol2: mägi ja järv

Kujutis
  Laupäev algas nagu ikka hea hommikusöögiga (krõbinad piimaga, banaan ja oli veel häid asju mida pere pakkus). Söök söödud, oli aeg rääkida päeva plaanidest. Plaan oli minna pärast hommikust esinemist oleval vabalajal mäkke matkama ja pärast matka otse ujuma. Niisiis lõppes meie väsitav ja vägagi palav esinemine. Ja oli aeg minna koju, et matka asjad valmis panna. Asjad valmis pandud, istusime autosse ja alustasime sõitu mäe poole. Umbes 15 minutit sõitu olime kusagil mäel kellegi maja ees kus astusime autost maha ja ootasime kuni pereema ja peretütar autod ära pargivad. Ootamisaeg oli täpselt perfektne, jõudsime päiksekreemi peale määrida ja matkaks valmistuda. Lõpuks hakkasime mäe tipu poole sammuma. Alguses tundus kõndimine tippu veidi raske. Pärast 10 minutit olime soojusega kenasti harjunud. Matkarada ei olnud kõige mugavam, tee oli kivine ja kivid liikusid, mis tegi üles mineku veel raskemaks ja ohtlikumaks. Olime umbes 20 minutit kõndinud ja nägime hobuseid ja lehmasid kes mäe