Leesikad Baskimaal

  Veel enne kui saame asuda uue päeva tegemisi kajastama, tuleb korra tagasi põigata eelmisse õhtusse. Seni on meil vedanud ja keset esinemist pole ükski tantsija otsi andnud. See-eest minu kalli paarilise ehk väikse punase karmoškaga nii hästi ei läinud. Ei hakka teid nüüd mehaanikaspetsiifiliste üksikasjadega koormama, kuid lühidalt öeldes läks ta katki keset Kadrelit ja enne Eesti spetsialisti abita me seda korda ei saa. Nüüd lisandub rahvarõiva, paariliste ja tantsugruppide logistikale ka pillide jaotamise korraldus, aga pole hullu, saame hakkame ja suur probleem see pole! Lõpuks saame hakata rääkima tänasest päevast. Hommikul ärgates andis eilne hiline öö eriti tunda ning vaevaliselt vedasime end hommikusöögilauda. Meie koos Mari ja Hetiga elame ühe toreda vanapaari juures, kes kusjuures mõlemad on suurepärased kokad ja kondiitrid. Seejärel sõitsime Espelette'i, et rahvarõivad selga panna (kahjuks polnud need umbses garderoobis ööga veel päris ära kuivanud). Täna pidi meil ole...

Järgneva päevakirjelduse kirjutasid Liis ja Katerina. Liis mängib sügisest leesikate pillirühmas ja on esimest korda leesikatega festivalil :) Äratuskell helises mitu korda, kuid ärkasime ainult meie pereema koputuse peale. Eilsest ookeani piknikust jõudsime koju südaööl, mis tähendab, et saime magada ainult seitse tundi (spoiler: ööl pärast kontserti saime magada kuus tundi). Palve peale ärgata vastasime klassikalise “oui oui”-ga ning läksime sööma petit déjeuner’i ehk hommikusööki.  Kui me täisrõivis toast välja astusime, kohtusime kahe imetleva näoga. Näod kuulusid pere lastele.  Jõudsime viie minutiga kohale ning mina sain isiklikult teada, et vöö ei käi nii lõdvalt seeliku peal (kuigi minu meelest oli juba piisavalt tugevasti pandud). Niisiis tehti viimased viimistlused rõivaste asjus ning siis mindi bussi. Sõidu ajal võis aknast näha võimsaid vaateid püreneedele. Lõpuks jõudsime väikesesse linnakesse ning algas rongkäigulaadne asi. Esimese paari minutiga olime kõik juba ...

Kuna neljanda reisipäeva, mis oli ühtlasi esimene ametlik ja väga tihe festivalipäev, lõpetasime alles uue päeva esimesel tunnil (lavale saime esinema 23:34 ja maha 23:55), ei ole praegu kokkuvõtlikku blogipostitust keegi kirjutada jõudnud. Loodame, et homne on meie vastu leebem ja jõuame siis sellega tegeleda. Seniks nautige lühikatkeid meie esimestest rongkäikudest ja esinemistest meie Instagrami storydest (nähtaval ka Facebook storydes)! Õpetajad kell 00:38 kivi peal autot ootamas, et ööblasse sõita. Lapsed on juba kõik koju sõitnud!

  Lauluga ookeani äärde Päev hakkas nagu tavaliselt hommikusöögiga. Olles söönud oli aeg pakkida riided, koristada ja vaadata üle, et midagi maha ei jääks. Allkorrusel pidid kõik kohal olema kell 10:45. Umbes kella 10:40 paiku mõtlesime me minna lifti juurde, et jõuda alla õigeks kellaajaks. Noh, tundub ju normaalne ja kiire minna liftiga alla kuuendalt korruselt esimesele vähem kui 1 minutiga. Seda arvasime ka meie. Kuid kahjuks nii ei läinud. Ega me ju ainukesed polnud, kes soovisid üla korruselt alla saada. Nii tekkis ummikud ja ootamised. Tuuli, kes oli samuti alla soovinud saada luges meile kõigile sõnad peale, et tuleb mõelda läbi ajakava ning arvestada teistega. Mitte ainult meile lastele, vaid ka õpetajatele ning endale. Väga õige jutt! Koridoritäis leesikaid liftijärjekorras Sellele järgnes 4h sõit Espelette' i, mille sees oli ka piknik. Enne ning pikniku ajal oli kõigil energiat. Aga peale pikniku olid suht paljud mõne minuti või tunniga pikutama või isegi magama täiesti ...

Tegevusrikas päev Toulouse’is Tänane päev tekitas juba täieliku reisitunde. Päev algas sooja hommikupäikese all croissantide, nutella ja pannkookidega (mida veel tahta). Musternäide hommikusöögist Hommikusöögiks jäi aega üsna palju, seega sai oma unised näod ilusti nutellasse ära peita ja siis ärganuna koosolekule lipata. Plaan oli tutvuda linnaga ja nende must-see vaatamisväärsustega. Kuid nagu seiklustel alati, kohtab teepeal vahel ka raskusi. Nimelt kohe esimeses kirikus, mida soovisime seespoolt uurida, toimusid matused. Täpselt selles ajavahemikus, et meil ei õnnestunud kirikut kogu grupiga seespoolt imetleda.(Need kes soovisid, said seda vabal ajal teha) Kõndisime edasi läbi identsete kõrvaltänavate ja jõudsime Toulouse’i “raekoja” ette, kuhu oli üles seatud keskpäevaturg. Sõrmused, kaelakeed, erinevate riikide lipud(isegi Nõukogude Liidu oma ma ei tee nalja), nokamütsid jpm. Jäime seltskonnaga seisma ühe putka ette ja nagu tavaliselt soovis müüa meiega juttu teha. Kahjuks ei osa...

Kaheteistkümnenda juuli hommik, kõik isegi üsna väljapuhanud näoga, kuna kell oli juba 11. Kogunesime lennujaamas ja veidi jutustasime enne check-in’i tegemist. Seisime umbes pool tundi kuni see järjekord lõpuks liikuma hakkas. Lennupiletid kätte saadud, siis tegime kiire pildi (mis sai ka Leesikate instasse). Turvakontroll läks päris aeglaselt, kuid lõppes õnnelikult (keegi millegagi vahele ei jäänud, mõni jäi küll piiksuma, aga lõppkokkuvõttes oli timm). Läksime oma värava juurde ja tegime loendamissüsteemi, et keegi ära ei kaoks. Tallinn-Frankfurt lennust pole midagi huvitat kirjutada, sest see (isegi) ei jäänud hiljaks ja see oli selline tavaline. Tallinna lennujaamas esimese järjekorra tekitamine Jõudsime Frankfurti. Lennujaam oli üsna suur, aga normaalse hinna eest süüa oli raske leida. Meil oli tervelt viis ja pool tundi aega, et lennujaamas niisama istuda. Olime sellest teadlikud, et meil teine lend nii hilja on, aga see tuli siiski päris viimasel hetkel. Vahepeal läks päris ig...